Lillesordid

Mõned eestis kasvavad lillesordid

≡ 17.04.2014 - 15:48
 

Saialill


Mahlaka, harunenud ja hästi lehistunud varrega 20–40 cm taim. Alumisel lehed on rootsuks ahenenud ja pool-varreümbrised, ülemised varrelehed rootsutud. Suured korvõisikud on üksikult varte tippudes. Keelõite värvus varieerub kollakasvalgest erekorralse ja tumeoranžini. Õisiku südamikus asuvad putkõied võivad olla kollasest mustjaspruunini. Õitseb juulist külmadeni.
Ratasjas vili koosneb hulgast erikujulistest seemnetest, välimised kõverad, keskmised laiatiivalised ja sisemised pisikesed.

≡ 17.04.2014 - 15:49
 

HARILIK PRUUDISÕLG e. TSINNIA


Kõrgus 70-90 cm. Tugevatel püstistel harunevatel vartel suured värvilised täidisõied juulist öökülmadeni. Kauakestev lõikelill.
Külv otse kasvukohale pärast külmasid. Talub kuuma suve ja kuivust.Eemaldada õitsenud õied.
Ettekülvi tegemisel on istutuskõlblikud 6-8 nädalased potis taimed. Vältida juurte vigastamist.

≡ 17.04.2014 - 15:56
 

Lumikelluke


Lumikelluke (Galanthus) on umbes 19 liigiga sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnast, mis looduslikult kasvavad Euroopast Lääne-Aasiani. Harilik lumikelluke (Galanthus nivalis) on väga varane ja külmakindel kevadlill, mis sobib kasvatamiseks püsilillede peenral, kiviktaimlas, puude ja põõsaste all, murus, rõdukastis jm. Taime kõrgus ulatub 10-15 sentimeetrini ja õite suurus (pikkus) 1,5-2 cm. Eelistab huumusrikast niisket, kuid vett hästi läbilaskvat mulda, mis suvel läbi ei kuiva ning poolvarjulist kuni päikeselist kasvukohta. Kasvab ja õitseb hästi ka tavalisel aiamullal ning võib isegi kohati naturaliseeruda. Paljundatakse tütarsibulatega, mis tuleb istutada kohe pärast õitsemist või sügisel 5-10 cm sügavusele soovitava vahekaugusega 5-10 cm. Võib kasvada aastaid samal kohal, kuid soovitav on ümber istutada ja harvendada 4-6 aasta tagant.

≡ 17.04.2014 - 16:05
 

Rooshibisk e. toakask e. hiina roos e. hiina kask


Kuulub kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonda pärinedes troopilistelt Aasia aladelt.
Hibiskide perekonda kuuluvad igihaljad heitlehised puud ja põõsad, kellede lehed on ovaalsed ja piklikud, tihti äärtest sakilised. Rooshibisk võib kasvada kuni 5 m kõrguseks, kuid toas jääb tema kasv tavaliselt kuni 1,5 m kõrguseks. Üldiselt on hibiskid kiirekasvulised.
Tegemist on suhteliselt vähenõudliku toataimega.

≡ 17.04.2014 - 16:07
 

Ülane ehk anemoon

Mürgiste püsikute perekond tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonnast. Ülase perekonda kuulub umbes 150 erinevat liiki, mis looduslikult kasvavad kogu maakeral, peamiselt aga põhjapoolkera paraskliimaga aladel. Eestis kasvab looduslikult kolm liiki: võsaülane (Anemone nemorosa), kollane ülane (A. ranunculoides) ja metsülane (A. sylvestris). Anemoonide liht- ja täidisõied on valged, roosad, hele- ja tumepunased, sinised ja lillad. Aedades kasvatatakse erinevaid ülase liike ja neist aretatud sorte. Ülaseid võib jaotada kahte suurde rühma: mugulsibulatega paljunevad ja risoomidega paljunevad. Eestis looduses kasvavad ülased on risoomülased, millest aretatud eri värvitoonides ja ka täidisõielisi sorte kasvatatakse aedades. Nii liikide kui sortide puhmaste kõrgus on ca 35...50 cm ja õitsevad olenevalt liigist ja sordist aprillist juunini. Risoomülased eelistavad niisket toitaineterikast pinnast ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Puhmaste kõrgus antud liikidel ja nende sortidel on keskmiselt 60...100 cm koos õisikuvartega. Õitsevad alates juulist – augustist külmadeni. Õite värv varieerub eri sortidel valgest roosa ja punaseni ning on ka pooltäidis ja täidisõielisi sorte.

≡ 18.04.2014 - 20:40
 

Silla ehk siniliilia (Scilla)

on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnas umbes 90 liigiga, mis looduses kasvavad väga erinevates elupaikades Aafrikas, Euroopas ja Aasias. Eestis looduslikult levinud pole, kuid metsistunult võib aedades ja parkides kohata harilikku sillat e. siniliiliat (Scilla siberica). Sillad on vähenõudlikud sibullilled, mis kasvavad igasuguses aiamullas, kuid eelistavad keskmise viljakusega saviliivmulda (huumusrikast vett hästi läbilaskvat). Kasvukoht võib olla päikeselisest kuni varjuliseni. Paljundatakse seemnete ja sibulatega. Sibulad istutatakse juulist oktoobrini 5 – 10 cm sügavusele mulda. Nad on varase õitemisega väga külmakindlad kevadlilled, mis sobivad kasvatamiseks peenras äärelillena, kiviktaimlas, samuti puude ja põõsaste all. Liikidest kasvatatakse Eestis enamasti harilikku siniliiliat ja tema sorte (nii valgete õitega kui ka tumedamate siniste toonidega). Taime kõrgus on 10 – 20 cm ning õied on liigil erksinised, läbimõõdus 1,5 cm. Lehed on juurmised ning õied asuvad eraldi õisikuvartel.Veel kasvatatakse aedades kahelehist siniliiliat (Scilla bifolia), aas-siniliiliat (S. litardierei), messeenia silla (S. messeniaca) jne., mis erinevad üksteisest veidi vaid õite värvi, õisiku kuju ja suuruse poolest.

≡ 12.05.2014 - 18:15
 

Võilill


Mesinike hulgas väga hea meetaimena tuntud võilill on kuulus ka oma heade raviomaduste poolest. Võilille hinnatakse ravimina juba iidsetest aegadest alates. Rahvameditsiinis kutsutakse teda küll elu eliksiiriks, küll verepuhastajaks, kõhulahtistajaks, maksakorrastajaks ja väsimuse kõrvaldajaks. Ametlikult loeti võilille ravimtaimede hulka 1961. aastal.

Ravitoimet täheldatakse taime kõigil osadel. Kuid droogi valmistatakse peamiselt siiski juurtest, mis sisaldavad vaikaineid, lima, eeterlikku õli jm. Taime kasutatakse ravimitööstuses ravimpillide valmistamisel söögiisu tõstmiseks, kõhukinnisuse vastu ja neerude ja maksa tegevust ergutavalt: soodustab sapieritust, lahustab sapikive, on hea kõhunäärmele ja kaksteistsõrmikule. On hea podagra- ja reumavaevuste vähendaja.

Värske piimmahl on ravimiks maksa-, neeru-, põrna- ja nahahaiguste korral ja muuhulgas leevendab/kaotab allergikutel esineva naha sügelemise, parandab sammaspoolikuid ja lööbeid. Taim puhastab verd, vähendab kolesterooli, kehvveresust, vähendab verd vedeldades infarkti- ja insuldiohtu. Reguleerib organismis veresuhkru taset. Katsete põhjal leiti, et võilillemahlal on aktiivne tuberkuloosikepikeste vastan, viiruseid kahjustav, haigusi põhjustavaid seenerakke kahjustav ja sooleparasiite kahjustav toime. Võilillel on täheldatud ka kasvajate arengut pidurdavat toimet.

Pildilogi 2014 - 2019 @ macdronic.com | Privaatsus ja küpsised